Isixeko saseNew York, indawo abathi kufuneka uye kuyo ukuba ufuna ukufezekisa amaphupha akho, inokuntywiliselwa ngaphandle kokuba isebenze kwaye ngaphezulu kwawo onke amanyathelo angqingqwa athatyathiweyo ukunqanda ubushushu behlabathi. Ngokudabukisayo, uMongameli uDonald Trump akawulungelanga lo msebenzi ngalo mzuzu, ngokungathandabuzekiyo yingxaki enkulu kakhulu.
Ngokutsho kohlalutyo olutsha lwenzululwazi olusekwe kwiinkqubo zokulinganisa kwemozulu, Ukunyibilika kweAntarctica kudityaniswe nokukhutshwa kwegesi ekhulayo, iSixeko saseNew York sinokubethwa zizame zemvula ezibangela izikhukula ezingabonakaliyo ukuza kuthi ga ngoku ngalo.
Ngokwemodeli eyenziwe, Ukuphela kwale nkulungwane, iNew York inokuba lixhoba lezikhukula ezinamanqanaba angadlula kwi-5,18 yeemitha, ngelixa ngonyaka wama-2300 ezi ziya kudlula iimitha ezili-15, njengoko kutshiwo ngumphandi u-Andra J. Garner, wase-Rutgers University.
Ithetha ntoni le nto? Ukuze uyiqonde ngcono, singatsho ukuba ngo-2100 amanzi azakufikelela ngokulula eluphahleni lwendlu olunomgangatho wokuqala, kwaye ngo-2300 angamanzisa uphahla lwenqaba yeofisi, ixhaphake kakhulu eNew York. Ukuba kweso sixekweni ukususela ngaloo minyaka kwixesha lemvula kuya kuba yingozi kakhulu. Kodwa isenokuthintelwa.
»Izigqibo zamandla abantu ziya kubaluleka ekumiseleni ubungakanani bokunyuka kwenqanaba lolwandle kwaye ngenxa yoko mkhulu umonakalo esiya kujongana nawo, kwaye uqikelelo oluchanekileyo malunga neenkqwithela luya kusinceda sinciphise umngcipheko"Utshilo uRichard B. Alley wasePennsylvania State University.
Nangona, njengoko besilindele, kunzima, ubuncinci okomzuzwana, kuRhulumente wase-United States ongusihlalo kaTrump ukuba athathe amanyathelo afanelekileyo, kuba enye yezinto zokuqala ayenzileyo yayikukurhoxa kwimizamo yemozulu eyenzeka eParis.
Ungasifunda isifundo apha.