Parimad geoloogid ajaloos

Kogu meie planeedi ajaloo jooksul on geoloogilisel tasandil toimunud palju muutusi. Neid muutusi on uuritud tänu teaduse suurele panusele meie ühiskonnas. Geoloogiat õppiv inimene on tuntud kui geoloog. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on olnud geolooge, kes on andnud palju väärtuslikku teavet meie planeedi arengu ja toimimise kohta. Seetõttu on neid arvesse võetud ajaloo parimad geoloogid.

Selles artiklis räägime teile, kes on ajaloo parimad geoloogid ja mida nad on teadlaskonnale kaasa aidanud.

Parimad geoloogid ajaloos

Nicolas Steno

Ta ei saanud puududa ajaloo parimate geoloogide rühmast. Kindlasti olete kunagi kuulnud Nicolas Steno. Ta on geoloogiliselt XVII sajandi teadusrevolutsiooni peategelane. Ja see oli esimene geoloog ajaloos. Ta õppis arstiteadust ja reisis Toscanas elades kogu Euroopas. Seal, kus tekkis esimene rühm teadlasi, keda suurvürst Ferdinand II de Medici kaitses oma uurimistööde läbiviimiseks.

Tema kirjutamine algas tänuhai lahkamine tema patroonide tellimusel, kes viisid teda Canis carchariae. Tänu maapealsete kihtide ja fossiilsete andmete tõlgendamisele suutis ta kokku võtta kihistamise põhimõtted kuulsas teoses Prodomus. Fakt on see, et kihtidel on algse horisontaalsuse ja külgmise järjepidevuse põhimõte. See tähendab, et selle kohal olev substraat on noorem kui selle all. Nagu substraatidel, on neil ka ajas külgmine järjepidevus.

Nicolás Steno oli see, kes näitas, et meie planeedil on ajalugu, mida saab tuvastada kive lugedes. Tänu sellele avastusele on tänapäevane kontseptsioon geoloogiline aeg.

James hutton

James hutton Ta oli illustratsiooni peategelane tänu oma plutonismi teooriale. Sel ajal olid domineerivad ideed Neptuunism ja katastroof. See geoloog kaitses graniitide ja vulkaaniliste kivimite endogeenset päritolu. Seda mudelit nimetati plutonismiks. Tänu oma ärakasutamisele on ta arvatud ajaloo parimate geoloogide rühma.

Hiljem hakkas ta määratlema geoloogilise tsükli mõistet ja tõi välja, et geoloogilised protsessid toimivad pikka aega ning Maa ajaloo selgitamiseks on vaja katastroofe ja jumalikke sekkumisi. Ta oli ka aktualismi ja sügava aja kontseptsiooni eelkäija. Aastaid hiljem populariseeris seda kontseptsiooni Charles Lyell.

Williani sepp

See teadlane oli maamõõtja, kes uuris tööstusrevolutsiooni ajal peamiselt Londoni basseini. Üks probleemidest, mille tõttu see mees ei suutnud nii palju silma paista, on see, et tal oli sotsiaalne tase, mis ei võimaldanud tal ülikoolis õppida. Kuna ta ei saanud ülikoolis õppida, asus ta tööle maamõõtja õpipoisina, mis oli tol ajal kõrgelt hinnatud amet.

Maamõõtjatel oli suur tähtsus söekaevandustes, tööstusliku mootori väljatöötamisel ja vee transportimiseks mõeldud kanalite ehitamisel. Londoni basseinis olid lihtsad geoloogilised struktuurid, millel oli hästi diferentseeritud tase. Ta suutis kontrollida fossiile, mis kihtidel raudtee olemasolul olid. Need kihid toimusid alati määratletud järjekorras. Nii sai luua vastavate fossiilide iga ajastu. Tänu neile fossiilidele oli võimalik anda kihtidele suhteline vanus.

Tänu sellele teadlasele loodeti arvatav sünd biostratigraafia. Ta tegi ka ajaloo esimese geoloogilise kaardi, mis on esindatud topograafilisel kaardil. Seda kärbiti erinevates värvides ja see muutis maailma muutvaks kaardiks.

Georges cuvier

Ta oli oma aja üks suurematest anatoomidest ning tal oli suur prestiiž ja mõju. Ta õppis lisaks geoloogiale ka loomade kohta omandatud teadmiste ülevaatamise eest. Georges cuvier oli paleontoloogia kui teaduse rajaja ja ta kontrollis esimesena olulisi fakte. Nende oluliste sündmuste hulka kuulusid meie planeedil olnud bioloogilised väljasuremised ja katastroofid. Need kõik on äkilised ja kohutavad sündmused, mis on muutnud elu Maal.

Selle teadlase põhitöö oli tollase evolutsioonivastase mõtte põhipunkt. Ta näitas suurepäraseid oskusi fossiilide rekonstrueerimiseks ja isegi väikestest fragmentidest.

Charles Lyell

Teine teadlane, kes kuulub ajaloo parimate geoloogide rühma. Hariduselt oli ta jurist ja peamine tegelane kõigi tegelikkust puudutavate ideede levitamise eest Huttonist. Need ideed näitasid, et olevik on mineviku võti. Sajand pärast sündi Charles Lyell ja just Huttoni surmast lähtudes kujundas Charles Darwin geoloogia põhimõtteid.

alfred wegener

Nad olid saksa teadlane, geofüüsik, meteoroloog. alfred wegener arendaja Mandrite triivi teooria. Ta oli peamiselt astronoomiks koolitatud, kuid hiljem pühendus ta meteoroloogiale. Ajalukku on läinud see, et ta kaitses esimesena geoloogilist hüpoteesi, mis koosnes mandrite triivi seosest. Ta suri külmutatuna Gröönimaal 1930. aastal ekspeditsioonil, kus ta otsis tõendeid oma hüpoteesi toetamiseks.

Nende andmete hulgas, millele ta tugines teooria kaitsmisel mandri triiv mainis, et miljoneid aastaid tagasi eksisteeris üks manner, millele ta pani nimeks Pangea. Aastate jooksul oli see superkontinent killustunud ja eraldamine algas. Lõpuks hõivasid mandrid täna oma positsiooni. Ta tugines ka mõnele fossiilile, mida ta suutis üles märkida, ja tänapäeva mandri kontuuridele, mis sobivad kokku silmatorkava sarnasusega.

Mandrite triivi teooria oli õige, kuid puudulik. Hiljem sai see tuntuks tänu Tektoonilised plaadid et nad on olemas konvektsioonivoolud maapealses mantlis, mis põhjustavad mandrite liikumist. Alfred Wegener ei osanud tõestada, miks mandrid nihkusid.

Loodan, et selle teabe abil saate rohkem teada ajaloo parimatest geoloogidest.