Eminyakeni engama-26 edlule waqala isilingo ebesilokhu senzeka sonke lesi sikhathi futhi esizama ukuthola ukuthi sithinta kanjani ukwanda kwezinga lokushisa emhlabathini wehlathi. Impendulo ososayensi abayitholile yembula impendulo ejikelezayo futhi emangazayo.
Ngabe ufuna ukwazi okwengeziwe ngokutholwa kwalolu cwaningo nokubaluleka kwalo?
Inhlabathi enokhuni
Umphumela otholwe kulokhu kuhlolwa umi kanje: ukufudumeza inhlabathi kuvusa izinkathi zokuchichima ukukhishwa kwekhabhoni kuyiswe emkhathinikushintshana nezikhathi okungekho ukulahleka okubonakalayo ekugcinweni kwekhabhoni komhlaba Lokhu kuyenza ijikeleze futhi lokho kusho ukuthi, emhlabeni lapho amazinga okushisa aya ngokwanda, kuzoba khona izindawo ezingaphezulu lapho kuzokwenzeka khona ukuziphendulela kwekhabhoni, okuzonezela ekuqongeleleni i-carbon dioxide esemkhathini ngenxa ukushisa izinto zokubasa ezimbiwa phansi futhi kuzoba nomthelela ekufudumaleni kwembulunga yonke.
Ngamanye amagama, kuzoba nezikhathi lapho inhlabathi enezihlahla izokhipha ikhabhoni eningi emkhathini kanye nezikhathi lapho izobe ingenzeki. Leso sikhathi sizoqiniswa ngu ukukhuphuka kwamazinga okushisa omhlaba okuzokwenza ukuthi umhlaba ufudumale, ngakho-ke, kukhiphele ikhabhoni eningi emkhathini.
Ucwaningo luwumsebenzi wethimba likaJerry Melillo, ovela eMarine Biological Laboratory (MBL, ngesifinyezo salo esiNgisini), esixhumene ne-University of Chicago, e-United States.
Isivivinyo
Ukuhlolwa kwaqala ngo-1991, lapho endaweni eyihlathi elihlwabusayo ehlathini laseMassachusetts bangcwaba izintambo zikagesi kwezinye iziza. Ukulingisa ukufudumala kwembulunga yonke, bafudumeza umhlabathi ngama-degree amahlanu ngaphezu kwekamelo lokushisa ukuze uqhathanise phakathi kwabo. Ngemuva kweminyaka engama-26 esaqhubeka, iziza ezikhuphule izinga lokushisa kwazo ngama-degree amahlanu, balahlekelwe yi-17% yekhabhoni ebilokhu igcinwe ezintweni eziphilayo.
Lokhu kwenza ingozi yokufudumala kwembulunga yonke isondele futhi kube nzima ukuyinqanda.