Izinhlobonhlobo zezinto eziphilayo emvelweni zibalulekile ekumelaneni nanoma yiluphi uhlobo lomthelela kwezemvelo. Izinhlelo zemvelo ezinokushintshana okukhulu kofuzo abasengozini encane emicimbini efana nesomiso.
Lokhu kufakazelwa wucwaningo olwenziwe yithimba labaphenyi bamazwe omhlaba asebenqume ukuthi amahlathi anezinto eziphilayo kakhulu yilawo aphikisana kakhulu nengcindezi yamanzi ebangelwa isomiso, omunye wemiphumela emikhulu yokuguquka kwesimo sezulu.
Izinhlobonhlobo zemvelo eziningi
Lolu cwaningo, olushicilelwe namuhla ephephabhukwini i-Nature Ecology & Evolution, lulungiswe ososayensi abavela e-Higher Council for Scientific Research (CSIC), ngokubambisana nososayensi abavela eDanum Valley Field Centre naseForest Research Centre (Malaysia), kanye kusuka eNyuvesi yase-Oxford (UK).
Ososayensi basebenzise izitshalo ezivela ezihlahleni ezishisayo emahlathini aseMalaysia esigabeni sabo sokuqala ukukhula. Ngalezi zitshalo bazama i-monoculture eyodwa futhi bayimboza ngopulasitiki ukuze bazihlukanise nemvula futhi ukwazi ukulingisa iziqephu zesomiso kufana nalezo ezenzeka ngenxa yesimo se-El Niño.
Ukumelana okwengeziwe nesomiso
Izithombo ziphendule kwisomiso esinzima kuzo zonke izimo, kepha lapho ukuhlukahluka kuphakeme, ukucindezelwa kwamanzi kwehliswa uma kuqhathaniswa nezithombo ze-monoculture.
Njengoba kunokuncintisana okuncane phakathi kwezitshalo ezahlukahlukene kakhulu zamanzi, kuvumela ukukhula okuzinzile kakhudlwana ukuthi kugcinwe ngezikhathi zesomiso. Endabeni yamasimu anezinhlobo ezifanayo, ukuncintisana ngezinsizakusebenza kukhulu futhi bachitha amanzi atholakalayo ngokushesha.
Ngakolunye uhlangothi, lokho kwehlukahluka kukhuthaza ukumelana nezinhlobo ezahlukahlukene zemithi esomisweni, iqiniso okufanele libhekwe ukuthi nini isomiso sivame kakhulu ngokwesimo sesimo sezulu esiguqukayo seminyaka ezayo.
Ngakho-ke, ngenxa yalokhu okutholakele, sibuye siqiniswe isidingo sokulondolozwa kwezinhlobonhlobo zamahlathi asezindaweni ezishisayo lapho kubhekene nezimo zokuguquka kwesimo sezulu.