Namhlanje, sisebenzisa i-fossil fuels ngeenjongo ezininzi ezithi, ngelixa zisenza lula ubomi bethu, zibe neziphumo ebezingalindelekanga zokongeza i-carbon dioxide emoyeni. Ke, ukusukela ngo-1980 amanqanaba e-CO2 anyuke ngaphezulu kwama-40% ebangele ukuba ukufudumala kwehlabathi kukhawuleze.
Amalwandle afunxa ngaphezu kwama-90% kuko konke oko kushushu, into ethi, ngokungathandabuzekiyo, ibangele iingxaki ezininzi kubomi obukuzo.
Ngokutsho kophando olupapashwe kwiphephancwadi elithi 'Ukuqhubela phambili kweSayensi', ukufudumala kweelwandle sele sele kuyi-13% ngaphezulu kunokuba bekulindelwe kwaye kuyaqhubeka nokukhawulezisa. Ukufikelela kweso sigqibo, basebenzise inkqubo yeArgo flotation, edadayo ephakama kwaye iwele ngokuzimela elwandle, ukuqokelela idatha yeqondo lobushushu kubunzulu beemitha ezingama-2000. Nje ukuba zilayishwe, bayithumela le datha ngaphandle kweengcingo kwiisathelayithi ukuze ziqhubeke zihlaziywa.
Ngokuthelekisa imilinganiselo yeqondo lobushushu kunye neziphumo abazibalile kwiimodeli zekhompyuter, kwaye besebenzisa idatha yeqondo lobushushu lakutshanje, baye bakwazi ukwazi ukuba izinga lokufudumala ngo-1992 liphantse laphindeka kabini kunango-1960. Oku kuthetha ukuba ukufudumala kolwandle kuyakhawuleza kule minyaka idlulileyo.
Abaphandi bafumanise ukuba ulwandle olusemazantsi luye lwafumana ubushushu obukhulu, ngelixa ulwandlekazi lweAtlantic nolwandle lwaseIndiya kutshanje luye lwaqala ukwenza le nkqubo. Okwangoku, akukho mathandabuzo okuba, njengokuba iqondo lobushushu lisonyuka, kancinci kancinci kwaye ngokuthe ngcembe onke amalungu omhlaba aya kuchaphazeleka.
Kwimeko ethile yolwandle, sele sizibona iziphumo: Iingqaqa zekorale ziyaqaqamba, abemi be-krill bancitshisiwe ngaphezulu kwe-80%, kwaye kukho ezinye izilwanyana, ezifana ne-jellyfish, eziqala ukwanda.
Ungasifunda sonke isifundo apha (ngesiNgesi).