Reostus Reinis
Vee raamdirektiiviga on palutud Euroopa Liidu liikmesriikidel ELi eesmärk on 2015. aastaks magevee kvaliteedi oluline paranemine. Hiljutine uuring, mille viisid läbi Landau keskkonnateaduste instituut, Helmholtzi keskkonnauuringute keskus (UFZ) ja mõned Prantsuse teadlased (Lorraine'i ülikool ja EDF) ja Suizos (Šveitsi föderaalne veeteaduse ja -tehnoloogia instituut - EAWAG) näitavad, et seda eesmärki pole veel kaugeltki saavutatud, kuna mürgine sisaldus veekogudes püsib äärmiselt kõrge.
Uuring näitab esimest korda üle-euroopalises plaanis, et mürgiste kemikaalidega seotud ökoloogilised riskid on oodatust tunduvalt suuremad. Üks peamisi põhjusi on see, et praegustes meetmetes vee kvaliteedi parandamiseks teatud ainete mõju ei võeta arvesse.
Doonau või Reini taolised jõed on põnevad ökosüsteemid, mis pakuvad miljonitele inimestele selliseid teenuseid nagu puhkus, kalapüük ja joogivesi. Kahjuks satuvad need ökosüsteemid kemikaalide sissepääsuks külgnevatest linnapiirkondadest põllumajandus ja tööstus. See kemikaalikokteil mõjutab vetikaid ja mageveeloomi negatiivselt ning on potentsiaalne oht inimestele.
Vastupidiselt sellele, mida tänapäevani arvati (keemiliste toksiinide kiindumus oli väga lokaalne ja isoleeritud), näitab meie viidatud uuring, et suuremahulised andmedmõjutab mürgiste kemikaalide ökoloogiline oht tuhandeid Euroopa veesüsteeme. Keemiline mürgisus kujutab endast ökoloogilist ohtu vähemalt poolele Euroopa veekogudest ja umbes 15% juhtudest võib mageveesüsteemides olev elustik olla kõrge suremusega.
Teadlaste rühm keskendus Reini ja Doonau suudmealade vesikondade riskipiiride ületamise uurimisele, mõõtes neid nende vete kolme kõige levinuma organismirühma, kalade, selgrootute ja vetikate puhul. Viimaste aastate ametlikust seirest saadud andmed näitavad, et valimite ulatus on ruumilise ja ajalise katvuse poolest väga erinev, mis teeb otsese võrdluse eri riikide vahel väga keeruliseks.
Näiteks viidatakse sellele, et veekvaliteet on Prantsusmaal halvem, mis on peaaegu kindlasti tingitud asjaolust, et selle riigi ametiasutustel on ulatuslik kontrollivõrgustik ja nad analüüsivad suurt hulka aineid, sealhulgas ökotoksikoloogiliselt olulisi komponente , paljudes erinevates veeproovides. Teistes riikides võivad paljud neist riskidest märkamata jääda testide vähese tundlikkuse või kontrollitavate ainete loetelu puudulikkuse tõttu. See teeb analüüsist tulenevaid riske pigem alahinnatud kui ülehinnatud.
Peamised veeökosüsteemide saasteained pärinevad põllumajanduslikust tegevusest, linnapiirkondadest ja munitsipaalreoveepuhastitest. Pestitsiidid olid mageveesüsteemides ülekaalukalt kõige sagedamini saasteained, ehkki tinaorgaanilised ühendid, broomorgaanilised ühendid ja süsivesinike põletamisel saadud ühendid ilmnevad ka kriitilise kontsentratsiooni tasemel. Lisaks ei võeta vee kvaliteedi analüüsimisel arvesse suurt hulka tänapäeval kasutatavaid kemikaale ja teatud ainete puhul võib lubatud efektiivne kontsentratsioon olla liiga kõrge.
Selles uuringus osalevad teadlased näitavad, et ainus majanduslikult tasuv lahendus, mis suudaks katta kogu ökotoksikoloogiliselt oluliste ainete spektri, oleks ökoloogiliste meetodite kasutuselevõtt ja nende arukas kombineerimine keemilisel filtreerimisel põhinevate meetoditega. Nii sai ohtlikke aineid tuvastada juba enne nende lisamist mürgistusnimekirja. Teine tähelepanek on see, et veeökosüsteemide jätkusuutliku kaitse tagamiseks on vaja kiiret tegutsemist kõigil tasanditel.
Kõik uurimisrühma liikmed nõustuvad, et kui praeguses toimimisviisis radikaalset muutust ei toimu, on vee raamdirektiivis kavandatud tasemeni jõudmine võimatu. Sammud, mida tuleks järgida, kui soovite tõesti sisendit vähendada ja mürgiseid aineid vesisüsteemidest kõrvaldada, oleksid järgmised: keemia osalemise vähendamine põllumajanduses ning heitvee tehnoloogia ja töötlemise täiustamine. Kui meetmeid ei võeta, võivad need pikas perspektiivis kujutada otsest ohtu inimliikidele, mõjutades ökosüsteemi ja nõrgendades põhjaveekihtide isepuhastuvust.
Rohkem infot: Euroopa kuulutab välja ettepanekud kliimamuutuste ohjeldamiseks, Geotermiline energia. Kasvuhooned ja nende kasutamine põllumajanduses
Allikad: Keskkonnauuringute keskus Helmholtz (UFZ), PNAS