Kliimamuutused ei mõjuta ainult maismaa- ja mereökosüsteeme kogu maailmas. Sellel on negatiivne mõju ka inimmajandusele. Tänu oma mõjule territooriumile ja inimtegevusele (iroonilisel kombel samadele tegevustele, mis seda tekitavad) on Maailmapank hoiatanud, et kliimamuutused see loob aastaks 100 2030 miljonit vaest inimest juurde.
Seda saab leevendada, kui praeguseid tarbimissuundumusi muudetakse ja võetakse meetmeid energia üleminekuks, mis põhineb taastuvatel energiaallikatel energiaallikana, lisaks sellele, et Pariisi lepingus seatud eesmärkide saavutamiseks.
Vaesem
Täna avaldas Prantsuse ajalehe "Le Figaro" intervjuus Maailmapanga peadirektor Kristalina Georgieva, et kuigi globaalne soojenemine mõjutab kogu maailma, on see vaeste riikide jaoks eriti oluline, seetõttu peame neid aitama jõuliselt ja viivitamatult oma infrastruktuuri kohandamiseks ja põllumajanduse arenguks.
Põllumajandus on omakorda vee ületarbimise ja põhjaveekihtide saastumise põhjus. Lisaks on see miljonite hektarite aastas metsade hävitamise põhjus, seega pole see täiesti ideaalne lahendus. See on siiski vajalik, kuna planeedil on iga kord rohkem suud, mida toita, ja põllumajandus aitab ka põllukultuuride poolt läbi viidud fotosünteesi abil süsinikdioksiidi imenduda.
Konflikt
Väga habras olukorras on 500 miljonit inimest sellistes riikides nagu Haiti, Iraak, Süüria või Liibüa ja Aafrikas. Need piirkonnad kannatavad relvade ja sõdadega seotud konfliktide tõttu, mis põhjustavad märkimisväärset vaesust, kuid neid mõjutavad omakorda ka kliimamuutused.
Selle näitena puhkes Süürias konflikt, mis langes kokku põuaga, mis põhjustas maarahva rändamise linnadesse. Kui lühikese aja jooksul liigub elanikkond linna tuuma poole, kasvab nõudlus ressursside järele. Kui põud ei paku kõigile vett, algab sõda ressursside pärast.
Veel üks näide relvastatud konfliktid ja kliimamuutused on tihedalt seotud sellega, et Mali põhjaosas soodustas madalam maa tootlikkus ja sellest tulenev negatiivne mõju elanikkonnale poliitilist ebastabiilsust.
Meeleheitel olud
Seistes silmitsi olukordadega, kus ressursid piiravad elanikkonda üha enam, tekitades ebastabiilsust, sõdu ning haiguste ja surmajuhtumite sagenemist, on väga võimalik, et inimeste arv vastukaaluks mujale ümber paigutatakse. Ränne on paljude perede ainus pääsetee, mis ei saa ressursside puudumise või sõjahirmu tõttu oma tööd jätkata.
ÜRO andmetel neid on nüüd 65 miljonit, neist 21 miljonit on poliitilised pagulased, mis on ajalooline rekord inimeste ümberasumisest turvalisematesse kohtadesse. Maailmapank, millele viitas see endine Euroopa humanitaarabi ja eelarve volinik, on viimastel aastatel kliimamuutuste vastu võitlemiseks eraldanud keskmiselt 10.000 XNUMX miljonit dollarit aastas.
Alates 2020. aastast viiakse ellu plaanid, mis pühendatakse 28% teie rahalistest võimalustest leevendada kliimamuutuste mõjusid kõige haavatavamates ja haavatavamates piirkondades. See aitab vältida ka poliitilisi konflikte huvide ja ressursside, näiteks vee puudumise pärast.
Stsenaarium muutub
Me ei tohi unustada, et stsenaariumid, milles elame, muutuvad koos kliimamuutustega. Merevee tõusu korral läbivad rannikulinnad rände ja muutused. Teisalt peavad valitsused eraldama suure osa riikide SKP-st kliimamuutuste vastased kohanemisplaanid.
Stsenaarium, mis meid ootab, pole eriti lootusrikas, nii et kõiki tegevusi, mida me praegu teeme, on vähe.