Erinevat tüüpi pilvede ülevaates hakkame sel korral kirjeldama pilvi Stratus või kiht, mis on üks kahest madalaks pilveks liigitatud perekonnast. Neid kirjeldatakse kui üldiselt halli ühtlase põhjaga pilvekihti, kust võib alla sadada tilkumist, jääprismasid või tsinarrat. Kui Päike on läbi kihi nähtav, on tema piirjoon selgelt eristatav. Need pilved ilmuvad mõnikord kulunud räsidena (fractus) teiste pilvede all.
Stratus asub tavaliselt 0–300 m kõrgusel maapinnast ja koosneb väikestest veepiiskadest, kuigi väga madalatel temperatuuridel võivad need koosneda väikestest jääosakestest. Need tekivad atmosfääri madalamates kihtides jahutamise ja tuule mõjul tekkiva turbulentsi koosmõjul. Tavaliselt moodustuvad need maapinnal, näiteks kiiritamine öösel või poolt advektsioon suhteliselt sooja õhku külmemal pinnasel, samal ajal kui mere kohal, jahutatakse tavaliselt advektsiooni teel.
Nad tekitavad udu, kui nad on pinnaga samal tasapinnal. Stratus fractus moodustub lisapilvedena (pannus) Altostratus, Nimbostratus, Cumolonimbus ja sadestuvad klastrid. Udude tekitamisel on nad tavaliselt seotud antitsükloonse ilmaga, Altostratuse või Nimbostratuse alla ilmudes aga sooja rindega. Samuti paistavad nad Cumulonimbuse all rebenenud, keset tormi või paduvihma.
Neid ei tohiks segi ajada Altostratus või Nimbostratus, need on "märja" välimusega, Stratus aga "kuiva" välimusega. Sademed Stratus See on väga nõrk ja Nimbostratuses on see mõõdukas, seetõttu on see teine diskrimineeriv tunnus.
Kui neid pildistatakse udu tekitades, otsige viideobjekte nagu puud, ehitised või maastiku kõrgused. Neid on huvitav pildistada, kui need ilmuvad allpool Nimbostratust, rebenenud vihma või lume poolt.
Stratus tunneb ära kahte liiki (nebulosus ja fractus) ja kolme sorti (opacus, translucidus, undulatus).
Allikas - AEMET
Rohkem informatsiooni - Nimbostratus, Altostratus