Loomad, kes veedavad suurema osa ajast toidu otsimisel, võivad kliimamuutuste mõjudele rohkem kokku puutuda, vastavalt Londoni Imperial College'i ja Londoni Zooloogia Seltsi (Ühendkuningriik) teadlaste poolt läbi viidud uuringule, mis on avaldatud ajakirjas "Nature Ecology & Evolution".
Ja see on see, et keskmised kiskjad, nagu krabirebane või Bengali kass, leiavad midagi, mida suhu pista nad peavad läbima järjest pikemaid vahemaid metsade hävitamine ja kliimamuutused.
Selle järelduse saavutamiseks kasutasid teadlased andmeid kiskjate kohta kogu maailmast, tiigritest nastikuni. Seega suutsid nad seda näidata keskmise suurusega ehk 1–10 kilo kaaluvad liigid veetsid suurema osa päevast toitu otsides, mis põhjustab neile palju stressi ja selle tagajärjel kahjustab nende tervist.
Londoni Imperial College'i eluteaduste osakonna Samraat Pawari sõnul pakuvad nad välja lihtsa matemaatilise mudeli, mis ennustab, kuidas toitmisaeg sõltub looma keha suurusest. »See aitab ennustada võimalikke riske keskkonnamuutustega silmitsi seisvatele kiskjatele.». Selle mudeli on välja töötanud meeskond, kes on kasutanud selliseid jälgimismeetodite abil kogutud andmeid nagu raadiokraed ja GPS. Kokku uuriti andmeid 73 maapealse lihasööja liigi kohta.
Nii leidsid nad, et keskmise suurusega kiskjad otsivad toitu kauem, kuna nad toituvad saakloomadest, mis on võrreldes kehaga väikesed ja seetõttu palju kiiremini ning raskesti tabatavad. Sellele tuleb lisada elupaikade kadu, mis teeb kiskjate jahipidamise üha keerulisemaks.
Kui soovite rohkem teavet saada, tehke seda kliki siia lugeda uuringut inglise keeles.