Keegi ei ütleks, et kõrbe võib ohustada? Kuid tõsi on see, et nad on koht palju habras kui me kunagi ette kujutame. Nendel territooriumidel elavad taimed, loomad ja hinnanguliselt 500 miljonit inimest on kõrbekliimaga kohanenud.
Aga kui temperatuurid pidevalt tõusevad, nende elu on tõsises ohus.
ÜRO keskkonnaaruande (UNEP) kohaselt on ajavahemikul 1976–2000 kõrbete keskmine temperatuur tõusnud vahemikus 0 kuni kaks Celsiuse kraadi, erinevalt 0 kraadi on see ülejäänud planeedil tõusnud. Kasvuhooneefektid põhjustavad intensiivsemaid ja pikaajalisemaid põuda ning seetõttu on niigi vähene sademete hulk üha vähem nähtav.
Enim mõjutatud kõrbed on Kalahari Aafrikas ja Atacama Tšiilis. Mõlemas näete, kuidas elu üritab ellu jääda. Kuid need pole ainsad, keda see mõjutab. Vee vähenemine põhjustab jõgede kuivamist, nagu Niilus Egiptuses või Colorado Ameerika Ühendriikides. UNEP hoiatab, et kui kasvuhoonegaaside emissioon, see kahjustab tõsiselt veevarustust, mis seab ohtu nii kõrbete elanike kui ka nende põllukultuuride ja loomade tervise.
Kui jätkame põhjavee ülekasutust, loome infrastruktuuri või sõjalise väljaõppe kohti, saame maastikku täielikult muuta. Kõigest hoolimata ütleb seda Maailma Looduskeskuse (UNEP) asedirektor Kaveh Zahedi kõrbed võivad saada selle sajandi elektrijaamadeks, lisaks turismiobjektidena toimimisele või isegi uute ravimite avastamisele, mis võivad inimeste elu parandada.