Täna räägime Lääne-Aafrika peajõest. See on umbes Nigeri jõgi. Selle pikkus on 4.200 kilomeetrit ja see on Niiluse ja Kongo jõe järel Aafrika mandri pikkuselt kolmas jõgi. Sõna Nigeri nimetavad kreeklased, või nii arvatakse, sest läbi ajaloo on see jõgi tuntud erinevate nimedega.
Selles artiklis räägime teile Nigeri jõe kõik saladused, omadused, taimestik ja loomastik.
Nigeri jõe asukoht
See jõgi asub Guineas ja on Fouta Djalloni kõrgustiku kõrval. Esimese 160 kilomeetri jooksul voolab see põhja poole. Edasi järgneb see loodesuunale ja on selle raja osa, kuhu saavad kõige rohkem ülemised lisajõed. Need lisajõed on Mafou, Niandan, Milo ja Sankarani jõed paremal ning Tinkisso vasakul ja see siseneb Malisse.
Seal on tektoonilise vajumise poolt moodustatud org, mis on jagatud kaheks kiiremaks lõiguks, mis on uputatud Markala tammi toestatavate vetega ja asub umbes 240 kilomeetrit Sansuba paisu kohal Sansandingi lähedal. Kogu selle venituse ajal Nigeri jõgi võtab rohkem ida-kirde suuna. Selles piirkonnas on selle voodi üsna vaba takistustest, nii et see võimaldab paremat settimist. Kogu see lõik on 1600 kilomeetrit pikk.
põhijooned
Kõigist Nigeri jõe lisajõgedest on paremal suurim Mopti. Hiljem mõned väikesed järved, ojad ja seisvad veed sisenevad piirkonda mida nimetatakse Nigeri sisemiseks deltaks. Need järved asuvad vasakpoolse kalda osas ja on Nigeri jõega ühendatud mõnede kanalite kaudu, mis võivad kogeda voolu suuna muutusi sõltuvalt meie aastaajast.
Jõe kõrgemates osades muutuvad järved osaliselt üleujutuseks. See on jõgi, mille majanduslik panus on üsna oluline. Piki suudmejõudu, mida oleme arutanud, on kuival ajal suur kalapüügitegevus. See tähendab, et kalapüük tuleb lõpetada sügavas ja rannikuvetes, kuna vett on vähem.
Jõepüük selles jões on mõnes linnas, näiteks Bozo ja Somono järvepiirkonnas, Sorko Nigeri keskel, Kede ja Kakanda Jebba ja Lokoja vahel ning Wurbo ja Jukun Benues. Üks peamisi probleeme, mis on juba niigi tõsiselt häirinud Nigeri jõe kalapüüki, on nafta ekspluateerimise avastamine delta piirkonnas. Kõik, mis on olnud loodusressursside, sealhulgas fossiilkütuste kasutamine, põhjustab lisaks veekvaliteedi halvenemisele mitmesuguseid mõjusid ka jõe piirkonna taimestikule, loomastikule ja pinnasele.
Nigeri jõe taimestik ja loomastik
Kogu selle raja jooksul võime leida Lääne-Aafrikast erinevaid taimestikualasid. On ala, kus Niger tõuseb üsna vähe, kuna see läbib Fouta Djalloni platoo. Seda platoo ala katab sedasorti taimkatte tüüp, millel on mitu traadipakki palja kaljupinnaga. Selles piirkonnas on taimestik üsna tihe.
Ülejäänud jõgi voolab läbi savanni mööda niite, millel on lühike ja üsna katkendlik rohi. Mõnikord võib näha mõnda okkalist põõsast ja akaatsiapuitu. Nigeri jõe lõunaosas on meil rohumaade ja kõrge rohu ala, mis on täis üsna tihedat puittaimestikku. See tekib tänu asjaolule, et kõik toitained, mida see jõeni viib ja mida ta kogu oma voolu jooksul transpordib, jõuavad kõige lõunapoolsemale alale. See settimine soosib taimestiku kasvu peale vihmametsa vööndisse siseneva jõe kus on suurem sademete arv.
Nigeri jõest ja kõigist selle lisajõgedest võib leida palju kalaliike. Peamised populatsioonide toiduks kasutatavad liigid on karpkalad, tantsukalad ja Niiluse ahven. Jõe ääres võime leida ka muid loomaliike, mille hulgas on Jõehobud, peate kasutama erinevat tüüpi krokodille ja väga erinevaid sisalikke.
Linnulinnu osas on meil ka üsna palju rikkust, milles haned paistavad silma järvepiirkondades ning kurjad ja toonekured jõe ääres ning järvede ümbruses. Tasub esile tõsta silmatorkavat krooni, mida tavaliselt nähakse seal, kus rohumaadel on rohkem avatud maid. Mis puutub pelikaanidesse ja flamingodesse, siis võib neid seostada Benue ülemise piirkonnaga. On ka teisi linnuliike, mis on rohkem seotud jõekalda aladega, sealhulgas valgepäised plätud, rannalinnud, krokodillilinnud, punakasrohelised rebased ja kõverad.
Moodustumine ja ohud
Nigeri jõgikond sai alguse ebaõnnestunud kolmekordsest tektooniliste plaatide ühendamisest. See tähendab, et pärast tektoonilisi plaate üritasid nad liituda, kuid Lõuna-Ameerika ja Aafrika plaatide eraldamise tõttu ei saanud seda teha. See leidis aset hilisemas jura- ja kriidiajastu keskel. Siis tekkisid maastikul erinevad murrud ja settekihid ladestusid Nigeri jõesängi moodustamiseks.
Selle jõe taimestikule, loomastikule ja ökosüsteemidele ähvardavate ohtude hulgas on inimeste arv suurenenud ja loodusvarasid jätkusuutmatult kasutatud. See toob kaasa veereostuse ning looma- ja taimeliikide vähenemise. Kui arvestada ka metsade hävitamist ja kasvatamist üha vaesemates muldades, soodustatakse kõrbestumist, mis veelgi halvendab nende ökosüsteemide kvaliteeti.
Loodan, et selle teabe abil saate Nigeri jõe kohta rohkem teada saada.