Jordaania jõgi

Jordaania jõgi piiblis

El Jordaania jõgi see on 320 kilomeetri pikkune kitsas jõgi. See pärineb Liibanoni vastastest mägedest Põhja-Iisraelis, suubub Hermoni mäe põhjajalamil Galilea merre ja lõpeb selle lõunapoolses otsas Surnumere ääres. See moodustab piiri Jordaania ja Iisraeli vahel. Jordani jõgi on Püha Maa suurim, püham ja tähtsaim jõgi ning seda mainitakse Piiblis korduvalt.

Selles artiklis räägime teile Jordani jõe kõigist omadustest, ajaloost, geoloogiast ja tähtsusest.

põhijooned

Jordani jõe ohud

Jordani jõe üks eripära on see selle pikkus on üle 360 ​​kilomeetri, kuid selle käänulise kursi tõttu on tegelik kaugus selle allika ja Surnumere vahel alla 200 kilomeetri. Pärast 1948. aastat tähistas jõgi piiri Iisraeli ja Jordaania vahel Galilea mere lõunaosast kuni Abise jõe idakaldalt (vasakult) voolamiseni.

Kuid alates 1967. aastast, mil Iisraeli väed okupeerisid Läänekalda (st läänekalda territooriumi, mis jääb Ibise jõega ühinemisest lõunasse), on Jordani jõgi relvarahujoonena ulatunud lõunasse mereni.

Kreeklased nimetasid jõge Auloniks ja mõnikord araablased Al-Sharī'ah ("joogivee koht"). Kristlased, juudid ja moslemid austavad Jordani jõge. Püha Ristija Johannes ristis Jeesuse selle vetes. Jõgi on alati olnud religioosne pühakoda ja ristimispaik.

Jordani jõel on kolm peamist allikat, mis kõik pärinevad Hermoni mäe jalamil. Neist pikim on Ḥāṣbānī, Liibanonis Ḥāṣbayyā lähedal, 1800 jala kõrgusel (550 m). Idast läbib Süüriat Baniase jõgi. Keskel on Dani jõgi, mille veed on eriti värskendavad.

Just Iisraeli sees kohtuvad need kolm jõge Hula orus. Ḥula oru tasandik oli algselt hõivatud järvede ja soodega, kuid 1950. aastatel kuivendati umbes 60 ruutkilomeetrit põllumaa moodustamiseks. 1990. aastatel suur osa oru põhjast oli lagunenud ja osad olid vee all.

Järv ja seda ümbritsev märgala otsustati jätta kaitsealuseks looduskaitsealaks ning osa taimestikust ja loomastikust, eriti rändlinnud, naasis alale. Oru lõunapoolses otsas lõikab Jordani jõgi kanjoni läbi basaltbarjääri. Jõgi langeb järsult Galilea mere põhjakalda suunas.

Jordani jõe kihistu

Jordani jõgi asub Jordani oru kohal, Iisraeli ja Jordaania vahelises maakoores paiknevas süvendis, mis tekkis miotseeni ajal, kui Araabia laam liikus tänapäeva Aafrikast eemale põhja ja seejärel itta. Umbes 1 miljoni aasta pärast maa tõusis ja meri taandus. Ida- ja keskosa Jordani orust on avastatud triiase ja mesosoikumi kihid.

Jordani jõe taimestik ja loomastik

Iisraeli jõgi

Jordani jõgi jookseb kahtlemata läbi Lähis-Ida ühe kuiva piirkonna keskpaiga. Enamik viljakat maad leidub Läänekaldal ning Jordani jõe ida- ja läänekaldal. Selles basseinis võib leida Vahemere alaniisketest piirkondadest kuivade piirkondadeni, kus liigid on kohanenud elama.

On ka kala nagu Luciobarbus longiceps, Acanthobrama lissneri, Haplochromis flaviijosephi, Pseudophoxinus libani, Salaria fluviatilis, Zenarchopterus dispar, Pseudophoxinus drusensis, Garra ghorensis ja Oxynoemacheilus insignis; molluskid melanopsis ammonis y melanopsis costata ja vähilaadsed nagu Potamon potamos ja perekonda Emerita kuuluvad. Vesikonnas elavad imetajad, näiteks närilised Mus macedonicus ja Euraasia saarmas (lutra lutra); putukad nagu Calopteryx syriaca ja linnud nagu Siinai härgvint (Carpodacus synoicu).

Taimestiku osas on ülekaalus põõsad, põõsad ja kõrrelised ning kohati kõrgemal kasvavad oliivipuud, seedrid, eukalüptid, isegi tammed ja männid ning viimastes kohtades kasvavad okkalised põõsad.

Majanduslik tähtsus

Jordani jõe veed on Iisraeli tähtsuselt teine ​​veeressurss. Suur osa veest kulub põllumajanduse ja karjakasvatuse rahastamiseks ning kuna jõgede populatsioon kasvab ja majandus areneb, on vee pumpamine elanike vajaduste rahuldamiseks hädavajalik. Ainuüksi Jordaania saab Jordani jõest 50 miljonit kuupmeetrit vett.

Nõudlus vee järele põllumajanduses ja majapidamises on kõrge; teisest küljest on tööstussektori veevajadus väga väike. Selle põhjuseks on peamiselt tööstusharude arvu ja ulatuse suurenemine Aqaba lahe tööstusvööndis ja Surnumere piirkonnas.

Ähvardused

Jordani jõgi

Kunagi selge ja ohutu jõgi, on Jordani jõgi praegu väga saastunud ja väga soolane veekogu. Põhimõtteliselt läbib jõgi maailma üht kõige tihedamalt asustatud ja veevaesemat piirkonda, mistõttu loodusvarade kasutamine ületab sageli selle taastumisvõime. Hinnanguliselt on jõe vooluhulk vähenenud 2%-ni selle algsest vooluhulgast. Kõrge aurustumine, kuiv kliima ja liigne pumpamine põhjustavad soolamist. Lühidalt öeldes hoolivad inimesed Jordani jõe ja selle jõgikonna inimeste tulevikust.

Tõsiste keskkonnaprobleemide vältimiseks on mõned organisatsioonid ja valitsused kokku tulnud, et keskenduda jõeressursside säästvale majandamisele. Jordani jõgi, mis asub Lähis-Ida tüüpilises kuivas piirkonnas, on selle lähedal elavate miljonite inimeste jaoks oluline, ainulaadne ja väärtuslik ressurss.

See on kaotanud peaaegu 98% oma registreeritud vooluhulgast, kui riik, kes kasutab selle vett (Iisrael, Süüria, Jordaania ja Palestiina) kuivavad tõenäoliselt lähiaastatel kokku. Ilma konkreetsete ja tõhusate meetmeteta. Iisrael, Süüria ja Jordaania vastutavad Jordani jõe – jõe, kus Jeesus ristiti – kokkuvarisemise eest, mis on praegu taeva poole avatud kanalisatsioon, mille kaudu voolab tuhandeid kuupmeetreid reovett. 105 kilomeetrit lõuna pool asuvaid Galilea mere ja Surnumere veekogusid tühjendatakse aastas ligi 1.300 miljardit kuupmeetrit.

Iisraeli riik kannab pidevalt vett, mis moodustab umbes 46,47% voolust koduseks kasutamiseks ja põllumajanduslikuks tootmiseks; Süüria on 25,24%, Jordaania 23,24% ja Palestiina 5,05%. Seetõttu ei ole Jordani jõgi enam pidev kvaliteetse magevee allikas ja selle vooluhulk ulatub praegu vaevalt 20-30 miljoni kuupmeetrini aastas.

Loodan, et selle teabe abil saate Jordani jõe ja selle omaduste kohta rohkem teada.


Ole esimene kommentaar

Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Kohustuslikud väljad on tähistatud *

*

*

  1. Andmete eest vastutab: Miguel Ángel Gatón
  2. Andmete eesmärk: Rämpsposti kontrollimine, kommentaaride haldamine.
  3. Seadustamine: teie nõusolek
  4. Andmete edastamine: andmeid ei edastata kolmandatele isikutele, välja arvatud juriidilise kohustuse alusel.
  5. Andmete salvestamine: andmebaas, mida haldab Occentus Networks (EL)
  6. Õigused: igal ajal saate oma teavet piirata, taastada ja kustutada.