Las Heraklese veerud Need olid legendaarne element, mis on eksisteerinud iidsetest aegadest ja millel on mütoloogiline päritolu, nagu tähtkujudel. Need veerud olid kreeklastele tuntud maailma piirid, kuni Herodotosena tuntud Kreeka ajaloolane suutis need XNUMX. sajandil eKr läbida ja tõestas, et see pole veel maailma lõpp.
Selles artiklis räägime teile kogu Heraklese veergude ajaloost ja mütoloogiast.
Hercules ja 12 erilist tööd
Herakles pole midagi muud kui Kreeka mütoloogiast pärit kangelane, keda algselt nii ei nimetatud. Tema nimi oli alguses Alceo või Alcides. Ta oli Jumala Zeusi ja Alcmena poeg, surelik kuninganna. Jumala ja sureliku sünnist alates pooljumal, kes on tuntud kui Herakles.
Küpsuse ja täiskasvanuikka jõudmise ajal muudeti nime, kuna see oli Kreekas teada ja see oli kummardus jumalanna Herale. See on juba tema lõigus Rooma mütoloogias, kui ta hakkab Herkulest nimetama. See nimi muutus palju populaarsemaks ja seetõttu on see tänapäeval enamasti tuntud.
Hercules pidi tegema mõned eritööd, kuna tal oli tohutult jõudu. Kõige mütoloogilisema vaatenurga seisukohast on erinevaid versioone. Mõne aspekti kohaselt läks Hercules hulluks mingil põhjusel, mida pole täpsustatud, ja ta tappis oma lapsed. Mõistuse taastudes palus ta Delfi oraaklilt andestust ja nõudis seda seadis end kuritegu puhastama kuningas Tirynsi teenistusse. Kuningas Tiryns oli Eurystheus ja tema ülesandeks oli saata Hercules tööle, mida ükski teine inimene teha ei saaks.
Lool on veel üks versioon, palju väiksem, et Hercules oli sünnist saati Eurystheuse ori. Väidetavalt olid töökohad, mida ükski inimene ei saanud teha, nende vabaduse saavutamine. Põhjused, miks Hercules oli Eurystheuse ori, tulenesid teatud segadustest, mis eksisteerisid jumalate ja inimeste suhete vahel.
Heraklese ema Alkmena tuli Perseuse liinilt. Hera, kes oli Zeusi õde ja naine, kadestas Alcmenat. Et talle kätte maksta, ootas ta kuningas Stenelo Perseuse poja naise sünnitamist nii, et tema poeg Euristeo sündis enne Herakleset. See on põhjus, miks temast sai mütoloogia selle aspekti kohaselt tema sulane.
Heraklese veergude päritolu
Pärast konteksti sisenemist analüüsime, mis olid Heraklese veergude päritolu. Eurystheusel polnud kavatsust Herculest vabastada, kuna ta soovis, et ta jätkaks nende tööde tegemist, mida ükski inimene ei saaks teha. Ta usaldas ta võimatuks peetavatele ülesannetele ja saatis üha kaugematesse paikadesse. Euristeo peamine eesmärk oli et Herculese teekond on piisavalt keeruline, et ta suri üritades ega naase enam kunagi.
Tema kümnes töökoht oli Geryoni kariloomade otsimine. Selle reisi ajal suutis ta jõuda kogu selle aja läänepiiridesse, mida sel ajal tuntakse kui maailmalõpu. See asus Eritrea saarel, kohas, kus Hercules pidi silmitsi seisma kuulsa kahe peaga koeraga, kes oli seotud allilma valvuri Cerberusega. Ta seisis silmitsi ka Hüdraga, kes hoolitses härgade eest.
Üks vastasseis oli Geriónil endal, see oli legendaarse Medusa lapselaps. Legendi järgi oli tal ainult kaks jalga, kuid taljega ülespoole oli sellel 3 pagasiruumi, 6 kätt ja 3 pead. Kogu selle töö jooksul, mida Hercules pidi tegema, on see, kust Herculese veerud pärinevad.
Selle kohta on mitu versiooni. Esimese versiooni kohaselt paigutas Hercules kaks veergu, mis raamivad tema Eritrea saarele mineku punkti, meenutades oma vägitöö eest tema suurepärast tööd. Need kaks veergu pani Hercules ise. On veel üks ülepaisutatud versioon, milles ta seda ütleb Hercules eraldas käsitsi kaks omavahel ühendatud mäge. Need mäed olid Abila ja Calpe ning see võib anda neile sissepääsu merele, mis ujutas kogu loodud uue ruumi.
Kus on Heraklese veerud
Paljud mütoloogiat armastavad inimesed küsivad, kus on Heraklese veerud. Siis see oli antiik-Kreeka kultuuri arengus tuntud maailma piir. Kuna see on osa mütoloogiast, võib selle täpset geograafilist asukohta tõlgendada erinevalt. Üks täpsemaid tõlgendusi on see, mis ütleb, et seda leidub Vahemere basseinis.
Heraklese veergude kreekakeelne nimi oli Heraklese stelae ja roomlased muutsid selle Heraklese veergudeks. Põhjasammas, mida peaaegu kindlasti nimetatakse Gibraltari kaljuks. Lõunasammas võiks olla nii Ceutas asuv Hacho mägi kui ka Marokos asuv Musa mägi.
Analüüsime põhjalikumalt Gibraltari kalju, mida peetakse põhjasambaks. See on paekivimassiiv, mis pärineb juura ajastust. Selle pindala on umbes 6 ruutkilomeetrit ja peaaegu vertikaalsed seinad. Neid seinu on näha, kui nad lähevad merre ja tulevad Vahemeret eraldama Atlandi ookeanist. See võimaldab Aafrikal ja Euroopal peaaegu kokku puutuda. Kogu see piirkond ulatub Pürenee massiivist atlase ahela lõunapiirini ning Portugali ja Maroko Atlandi ookeani rannikult Tuneesiasse ning seda mõjutab Assooride ja Tuneesia vaheline Euroopa-Aasia ja Aafrika plaatide kokkupuutevöönd.
Kogu sellel saidil on geoloogiline keerukus, mis avaldub tänu dekstraalsetele mööduvatele vigadele.
Nagu näete geoloogias, on olemas ka mütoloogilised lood. Loodan, et selle teabe abil saate rohkem teada saada Heraklese veergudest.